Aeg on käes järjekordseks kokkuvõtteks, mida võiks nimetada ka tõehetkeks, sest siit tuleb välja, kas kogu sellel vaeval on olnud tulemust või mitte.
Et kogu loost aimu saada, soovitan alustada lugemist mu esimesest postitusest "Muutuse algus"
https://toiduinfo.blogspot.com/2018/04/muutsin5-aastat-tagasi-kardinaalselt.html,
siis heita pilk peale 12. juuli vahekokkuvõttele: https://toiduinfo.blogspot.com/2018/07/vahekokkuvote.html.
Vaadake ka 17. augustil postitatud järge: "Muutustele on lisandunud muutusi" (Vahekokkuvõte2) ja siis oleks loogiline järg käesoleval postitusel.
Täna 2 kuud tagasi sõin ma viimati midagi loomset, sellele eelnes järk-järguline loobumine erinevatest loomsetest toiduainetest, mille põhjused tulevad välja eelnevatest postitustest.
19. septembril käisin tegemas vereanalüüse, et saada teada, milline on tegelik olukord, sest üks asi on see, mida ma tunnen ja arvan, aga hea on nii enda kui eriti ka teiste pärast omada ka kindlaid tõendeid, mis tulenevad meditsiiniliste uuringute tulemustest.
Vereproovide tegemise ajaks olin ma olnud 1,5 kuud täielikult taimsel toidul, 3,5 kuud piimatoodetest vaba, kolm kuud otsese gluteeni vaba, 1,5 kuud ilma munata ja 2 kuud ilma lihata.
Mu käsi, millega ma ei saanud aprillis peaaegu midagi teha, oli korras, ilmselgelt nägin ma välja ja ka tundsin, et olen tervem.
16. aprillil kui ma sain ülikõrge näitaja sidekoehaiguse kohta, mis oli mul 8 aastat tagasi avastatud, oli see minu jaoks väga raske hetk. Kui senine number oli olnud kõrgeim 59, aga aprillis oli see 83, siis see oli mulle tõsine hoiatus ja selline number oli mulle täiesti ootamatu.
Ma teadsin, et ma ei tee meditsiinilist ravi, sest olin 8 aastat tagasi saanud tunda, mida tähendab hormoonravi ja sellel teele uuesti minema polnud ma nõus.
Esialgsest šokist toibudes sain ma enda jaoks suuna ja jõu hakata liikuma teel, mis tähendas toitumise muutmist ja mul polnud aimugi kui palju muutusi see teekond minult tegelikult nõuab.
Nüüd, need 5 totaalselt mu toitumist muutnud kuud hiljem, ootas mind tõehetk, kas see, mida ma olen uskunud ja lootnud, on ka reaalsus. Kuigi need eelnevad kuud mul polnud kordagi tahtmist teha vereproovi, et teada saada, mis seis on, siis nüüd kui ma olin äkki tundnud, et nüüd on see õige aeg, oli see nädal, mil ootasin proovivastuseid täis põnevil olekut ja kannatamatust.
Ja tulemus oli see, et see üks konkreetne näitaja, mis näitab selle haiguse aktiivsust, oli langenud 30 numbri võrra ja mahtus lubatud piiri sisse. Tõeliselt rõõmustav uudis! See toimis, Jumala loodud toit tervendas mu.
Ma lasin vaadata ka teisi näitajaid, mis võivad vaid taimedest toitujatel probleemsed
olla. Ka nende poolest oli hästi, isegi väga hästi.
Hemoglobiin oli 150 (norm 118-150), ferritiin 45,6 (norm 10-150), Valkude fraktsioonid seerumis 70 (norm 64-83), Ca 2,44 (norm 2,15-2,6), Mg 0,86 (norm 0,53-1,1)
B12 256 (norm 156-672).
Vereproov näitas kergelt allergiat ja seda ma teadsin isegi, sest olin viimasel ajal maadelnud mingi allergilise reaktsiooniga. Kahtlusalusena tuleb katsetada erinevate pähklitega, aga ei saa välistada ka seda, et põhjus pole pähklites, vaid selles, et söödud pähklid olid toodetud tehases, kus oli liinidel käideldud ka nisujahu.
Viimase aja väljakutse ja mõnes mõttes ka murekoht on valkude teema, sest vaatamata sellele, et olen otsinud infot, pole mul ikka veel täiesti selge, palju ma siis valke ja millisel kujul sööma peaksin.
Olen küll proovinud süüa ka erinevaid ube, aga kuna neid toorelt süüa ei tohi,siis tekib küsimus, kas neid peaks ikka nii palju sööma, sest nad suurendavad mu menüüs kuumtöödeldud toidu osakaalu ja see omakorda põhjustab soolestikus halbu protsesse.
Kuidas ma siis praegu toitun?
- söön ainult taimset toitu (ei söö, liha, kala, muna, piima ega tooteid nendest)
- väldin gluteeni ja ka toiduaineid, mis võivad olla gluteeniga saastunud. Söön ainult rahvusvaheliselt tunnustatud gluteenivaba märgistusega teraviljatooteid. Seega ei söö ma nisu, rukist, otra ega ka tavalisi kaeratooteid (v.a gluteenivaba märgistusega kaer), samuti ei söö ma tavalist ilma viljatera märgita riisi- või hirsijahu või helbeid
- söön puu- ja köögivilju ning marju põhiliselt toorelt, väga harva teen neist midagi kuumtöödeldult. Vahepeal retseptide loomise eesmärgil tegin päris tihti, aga eesmärk on mida harvem, seda parem.
- ei söö valget suhkrut, kui mõnikord küpsetan, siis kasutan palmisuhkrut või datleid.
- ei söö toiduaineid, kuhu on lisatud säilitusaineid, värv- või lõhnaaineid või lisatud suhkrut, näiteks ei söö pähkli-puuviljasegu, kui seal on säilitusaine või suhkur, samuti ei söö ma vegan valmistoite või poolvabrikaate ega ka sojatooteid.
- keedetult söön kartuleid, riisi, toortatart, ube söön ka konserveeritult. Läätsesid ja kikerherneid olen proovinud, aga pole veel meeldima hakanud. Gluteenivabadest kaerahelvestest või märgistusega hirsihelvestest olen putru teinud peaaegu keetmata. lasen vee kuumaks, lisan helbed ja tõstan pliidilt ära, hoian kuni on paisunud ja pehmed.
- lisan toitudele meresoola, köögiviljadele extra virgin külmpressitud oliiviõli, et saada kätte rasvas lahustuvad vitamiinid.
- külmutatud herneid söön kergelt aurutatult.
- kohvi pole ma peaaegu kunagi joonud, joon vett.
- võimalusel kui hinnavahe pole mõistusevastane kasutan mahetooteid, aga see on siiski võimalik vaid osade toiduainete puhul.
Kui keegi tahab mulle süüa pakkuda, siis olen rõõmus kui saan keedetud kartuleid ja naturaalseid tooreid köögivilju ilma ühegi lisandita ja/või tooreid puuvilju-marju.
