Riisi-kõrvitsapihvid

Gluteenivaba, munavaba, piimavaba


















4 spl  riisijahu
1 spl kikerhernejahu + 1 spl vett
2 dl keedetud pruuni riisi
4 dl riivitud kuivaks pigistatud kõrvitsat
3 dl tihedalt surutud kuivaks pigistatud suvikõrvitsat
paprikapulber
praetud sibul
1,25 tl soola
0,5 tl paprikapulbrit
Kõik etetvalmistatud toiduained panna köögikombaini ja töödelda ühtlaseks massiks. Vormida väiksed õhukesed pätsid, praadida õlisel pannil mõlemalt poolt pruuniks.

Plov ilma lihata

1,2 l vett

3 dl valget riisi

2 dl purustatud porgandit

1 sibul

soola, paprikapulbrit, grillmaitseainet

tomatipastat

Panin riisi soolaga maitsestatud vette keema, lõpupoole lisasin jämedalt riivitud ja seejärel köögikombainis purustatud porgandid, hakitud praetud sibula ja tomatipasta, keetsin valmis.

Selle toiduga oli mul natuke raskusi, sest ilma lihata pole sellel toidul see maitse, mida välimuse järgi vaadates eeldaksin.Toit oli hea, aga justkui midagi oli puudu, oleksin pidanud rohkem maitsestama.

Gluteenivabad taimsed pelmeenid

Gluteenivabad, munavabad, piimavabad, lihavabad

Otsisin gluteenivabade pelmeenide retsepti ja katsetasin neist üht, kuid paraku see ei toiminud. Kuna pelmeenide tegu oli juba plaani võetud ja täidised valmis tehtud, ei jäänuid muud üle kui retsept ise välja mõelda. Läks hästi ja asi toimis, pelmeenid tulid head, tainas oli ka hea maitsega. Nende tegemine ei olnud küll kõige lihtsam, sest riisijahust taigna kerge murenemise tõttu tuli igat pelmeeni ühekaupa peopesas vormida, aga tulemus tasus seda vaeva.

Tainas:

1 dl  külma vett

2 dl riisijahu

1 dl tärklist

3 spl õli

0,5 tl soola

Panin kõik ained köögikombaini ja töötlesin kuni moodustas suure palli.

Tegin samal päeval kaks korda seda tainast, sest täidist jäi üle. 

Kui esimesel korral toimis kõik hästi, tainas tuli pehme, elastne, ei jäänud käte külge kinni, oli hästi vormitav, siis teisel korral tehes jäi tainas liiga kuiv ja purune ja tainast kätevahel kokku surudes oli tunda, et ei jää kokku püsivaks, vaid mureneb laiali vaatamata sellele, et tegin samade kogustega. Isegi kui sellisest taignast õnnestub rullida õhuke tainas, ei ole võimalik pelmeeni kokku vormida ilma, et tainas mureneks laiali.

Sellisel juhul tuleks vett veidi juurde lisada. Vett juurde lisades ei moodustanud palli, jäi pehmem, aga sellega oli võimalik tegutseda ja pelmeenid valmis teha.

Taigna erinevus võib tulla ka sellest kui täpne detsiliitritega koguste mõõtmine on.

Vormisin taignast umbes 3 cm laiused vorstikesed, hoidsin neid toidukilesse pakitult, et oma järge oodates ära ei kuivaks. Lõikasin  väiksed 2-3 cm pikkused jupid. Rullisin iga jupi kahe küpsetuspaberi vahel väikseks kettaks  ja peopesas ketast hoides katsin selle täidisega ja vajutasin kätega ääred kinni. Vajadusel kasutada küpsetuspaberil ja kätel tärklist. Alguses proovisin kahvliga ääred kokku suruda, aga siis hakkas taigna kuivades see äär murenema.

Täidis 1:

Hortex VIP mix (porgand, roheline uba, paprika, brokoli, maisitõlvikud).

Aurutasin selle külmutatud köögiviljasegu aurutusrestil kuni oli sulanud ja purustasin seejärel köögikombainis peeneks. Olen seda segu kasutanud ka köögiviljakotlettides, sest selles on tugevad erksad maitsed.

Täidis 2:

Peenestatud, praetud šampinjonid, praetud sibul

 Valmis vormitud pelmeenid praadisin õlisel pannil mõlemalt poolt pruuniks.

Teisest taignakogusest tehtud pelmeenid külmutasin ära. Mina panin pelmeenid tärklisega määritud taldrikutele, kuid pelmeenid külmusid nii tugevasti taldriku külge, et isegi noa abil oli raske neid lahti saada ja mõned läksid lahti kangutamise käigus katki. 

Soovitaksin need külmutamiseks panna hoopis tärklisega kokku määritud küpsetuspaberiga kaetud alusele, kust on neid kindlasti kergem lahti saada. Külmunult pakendada kilekotti ja jätta edasi külmuma. 

Köögiviljakotletid tatra- või kaerajahuga

Ilma muna ja gluteenita taimsed kotletid.

Püsisid ilusti koos, olid tugevad, valmisid väga kiiresti.

Ülemisel pildil tehtud tatrajahuga, teisel pildil kaerajahuga.

Tegin kaks katsetust:

1. variant

1 pk (400g) külmutatud segu Maahärra pühapäevapada (koostises porgand, roheline uba, lillkapsas, brüsseli kapsas, nuikapsas, seller, porrulauk)

1 dl toortatrajahu

soola maitse järgi (panin 1,5 tl)

2. variant
1 pk (400 g) külmutatud segu - panin kokku erinevad poolikud pakid, kus oli brokolit, lillkapsast, porgandeid, herneid, oakaunu, rooskapsaid.
1 dl gluteenivaba kaerajahu
soola

Tegevuskäik mõlemal variandil sama.

Aurutasin külmunud köögiviljasegu potis aurutusrestil kuni ei olnud enam külmunud, aga köögiviljad olid veel külmad, siis purustasin nad köögikombainis, lisasin jahu ja soola, töötlesin ühtlaseks.

Vormisin käte vahel väikesteks kotlettideks, 

praadisin õlisel pliidipannil mõlemalt poolt pruuniks.

 

Kapsarullid (ilma lihata)

Ilma lihata kapsarullid

Ma ei taha öelda, et selline rohkelt kuumtöödeldud toit tervislik oleks, aga nostalgia mõttes ja lastele tavalisi hakklihaga kapsarulle tehas, tegin endale ja mehele lihavaba variandi. Ämm imestas, mis selles küll nii lihamaitset meenutab, ise jäin ka tulemusega rahule, kuigi oleksin võinud täidist veelgi julgemalt maitsestada.

1 kapsas

Täidis:
1 suur kabatšokk - riivitult, purustatult kuivaks pigistatult 6 dl tihedalt kokku surutud massi. (Sama kogus riivitud massi saab tegelikult ka 2 väiksest koorega noorest suvikõrvitsast)
1 baklažaan - riivitult, purustatult, kuivaks pigistatult 1,5 dl
3 dl keedetud pruuni riisi
1 spl linaseemnejahu + 2,5 spl vett (aitab massi koos hoida ja annab pruunikat värvi)
1 sibul
soola
musta peenpipart
paprikapulbrit (oleks võinud panna hoopis erksamat grillmaitseainet)

Kapsarullide tegemiseks on hea kasutada suurt kapsast, lehed peaksid olema terved. Kapsa juurikas lõigatakse võimalikult sügavalt kapsa seest välja nii, et kapsa peasse sisse ei lõikaks, aga samas peab olema lõigatud nii, et lehed ei oleks juurikaosa küljes kinni, vaid tuleksid peale keetmist kapsa küljest kergesti lahti. Kapsas pannakse suurde potti keema kuni lehed muutuvad pehmeks.

















Kui pealmised lehed tunduvad juba nii pehmed, et neid saab kokku keerata ilma, et nad katki murduksid, võib need kahvli või millegi muu abil ettevaatlikult kapsa küljest lahti võtta, et lehti katki ei teeks.















 Liiga pehmeks ei tohi ka keeta, siis lähevad lehed katki. Lehed, mis veel pehmed ei ole, jätta keema. Kui pealmised lehed on ära võetud, võib sisemisi lehti nii palju kui nad lahti tulevad kapsa pea küljest lahti võtta ja potti jätta koos kapsaga keema, siis lähevad need kiiremini pehmeks.

Kapsalehtede küljest lõigata jämedaid rootsusid õhemaks, et oleks parem rulli keerata.


Täidise tegemiseks
eemaldasin kabatšokil koore ja pehme seemnetega sisu, tugeva osa riivisin köögikombainis peene riiviga, pigistasin peotäite kaupa vedelikust kuivaks. Siis panin selle riivitud kuiva segu köögikombaini, purustasin peeneks ja taaskord pigistasin kuivaks. Lõpptulemusena sain sellest suurest mitmekilosest kabatšokist 6 dl kuiva massi.
Riivisin ka baklažaani peene riiviga köögikombainis. Koor oli nii kõva, et ei kannatanud üldse riivida, jäi tervelt riivi ja köögikombainikaane vahele, targem oleks olnud enne ära koorida. Purustasin riivitud massi ja pigistasin peotäite kaupa kuivaks. Hakitud sibula praadisin õlisel pannil läbi.
Keedetud riisi purustasin köögikombainis peeneks, lisasin kuiva kabatšoki ja -suvikõrvitsamassi, veega segatud linaseemnejahu, praetud sibula, soola, maitseaine, töötlesin köögikombainis ühtlaseks massiks.

Ma olen enne kapsalehtede täitmist lehed komplektidesse valmis pannud (väiksem või kaks väiksemat suurema sees). Katkisi lehti saab väga edukalt paigata teise lehe peale ja nii neid ära kasutada.
Pildil näha nii kohe täitmist ootav lehtede komplekt, ootel olevad 2 komplekti ja valmis rullid.

 

Tõstsin kapsalehtedele väikese kuhja täidist ja keerasin otstest kinniseks rulliks. Mul on pildil üsna väiksed kapsalehed, palju mugavam on seda teha suuremate lehtedega.

Ahjupanni katsin küpsetuspaberiga, määrisin selle õliga, ladusin kapsarullid pannile, veeretasin enne kapsarulli seal pannil õli sees läbi, et pealt ka õliga koos oleks. Küpsetasin  200kraadise ahju keskmises osas. Vahepeal keerasin mitu korda külge, nii et igalt poolt ilus pruunikas küpseks.
Ei kasutanud tilkagi vett! Minu ema ja vanaema on alati nii teinud ja tulevad väga head ja kapsas jääb pehme.

Järgi jäänud kapsarulle on hea viiludeks lõigatult ka leivaga süüa, mina sõin siis riisileibadega.