pühapäev, 13. oktoober 2019

Õuna-kookosevorm

Gluteenivaba, teraviljavaba, piima- ja munavaba, vegan. 



4 dl kookosjahu
1,5 dl palmisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
3 spl linaseemnejahu
1 purk kookospiima (sobib ka vedel piim)
1 l väikseid õunatükke
0,5 dl rosinaid

Kookosjahu. küpsetuspulber, palmisuhkur ja kaneel segada omavahel kausis või panna köögikombaini. Sinna juurde lisada omavahel segatud kookospiim ja linaseemnejahu. Kui taigna segamine toimub köögikombainis, siis tuleks nüüd koostisained ühtlaseks taignaks töödelda ja siis käsitsi segades  juurde õunatükid ja rosinad. Kui segatakse kausis, siis võib kohe lisada ka õunad ja rosinad.

 Tainas valada küpsetuspaberiga kaetud küpsetusvormi. Minul oli vorm sisemiset mõõtudega 25x15 cm

 Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas umbes 40 minutit.

Ahjuõunad



Lõikasin õunad pooleks, eemaldasin südamiku. Raputasin igale õunapoolikule palmisuhkrut ja rosinaid. Küpsetasin 200kraadises ahjus küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil umbes 5-10 min, kuni õunad polnud kahvliga katsudes enam kõvad ja toored.
Liiga kaua küpsetades lagunevad õunad laiali.

Õunataskud kartuli-kookosjahutaignast


Gluteenivaba, teraviljavaba, piima- ja munavaba, vegan.

Tegin samast taignast ka porgandirulle https://toiduinfo.blogspot.com/2019/10/porgandirullid.html

Seda tainast ei saanud väga õhukeseks rullida, oli rullitav, kuid jäi paksuks. Kuna tainas ei sisalda vedelikku, siis küpsetist süües võib tekkida vajadus peale juua.

Tainas:
4 dl keedetud riivitud kartuleid
4 dl kookosjahu
0,75 tl soola

Täidis:
õunad
palmisuhkur
rosinad

Riivisin köögikombaini jämeda riiviga külmad keedetud kartulid. Vahetasin köögikombainis riivi noa vastu, lisasin riivitud kartulitele kookosjahu ja soola. Töötlesin köögikombainis kuni tekkis ühtlane mass (moodustas taignapalli).
Rullisin taigna kahe küpsetuspaberi vahel suureks ristkülikukujuliseks tükiks. Lõikasin taigna ruutudeks. Igale ruudu keskele panin peale tükeldatud õunu, rosinaid ja palmisuhkrut. Panin taigna ümbrikukujuliselt kokku. Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas kuni olid kergelt pruunikad.

Toorbatoonid

Tegin toorbatoone, foto on kahjuks kaduma läinud, kuid lisan retsepti ikkagi.

150 g datleid
150 g india pähkleid
50 g kreeka pähkleid
1 tl (toor)kakaod

India pähklid ja kreeka pähklid pesta ja purustada köögikombainis peeneks.
Datlid pesta, kontrollida ühekaupa, et kive pole sees, purustada köögikombainis peeneks.
Purustatud datlitele lisada purustatud pähklid ja kakaopulber, töödelda köögikombainis ühtlaseks. 

Vormisin saadud massist 8 batooni, mis pakkisin ühekaupa toidukilesse. Säilitasin külmkapis.

Õuna-kõrvitsavorm

Gluteenivaba, teraviljavaba, piima- ja munavaba, vegan. 

1,1 liitrit ehk 650 g kõrvitsakuubikuid
1 riivitud ebaküdoonia (või poole sidruni mahl)
1 dl vett
125-150 g palmisuhkrut
70 g rosinaid
50 g kookosjahu
1 spl kakaopulbrit
5 õuna vormi sisse  + 3 õuna viiludena pealispinnale.

Panin kõrvitsakuubikud veega keema. Kui hakkasid pehmemaks muutuma, surusin pudrunuiaga katki, lisasin palmisuhkru, riivitud ebaküdoonia, rosinad, kakaoga segatud jahu. Segasin pliidil kuumutades selle "moosi" läbi.
Katsin vormi põhja tükeldatud õuntega,

sinna peale valasin "moosi"

Katsin pealt õunaviiludega. Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises vahes 40 minutit.

Kartulist, maisist ja päevalilleseemnetest pirukapõhi

Gluteenivaba, piima- ja munavaba, vegan
See retsept sündis, sest mulle toodi maisitõlvikuid, millele oli vaja rakendust leida.
7 dl keedetud kartulipoolikuid
3 dl päevalilleseemneid
1 l maisiterasid
1 tl soola
3 tl linaseemnejahu
9 tl purustatud maisist nõrgunud vedelikku
paprikapulbrit

Keedetud, külmad kartulid riivida jämeda riiviga. Pestud päevalilleseemned purustada köögikombainis peeneks. Toored maisiterad purustada köögikombainis peeneks, seejärel lasta sõelal nõrguda ja vajutada maisimass sõelal võimalikult kuivaks. Linaseemnejahu segada maisist nõrgunud vedelikuga.
Riivitud kartulid, purustatud päevalilleseemned, purustatud nõrutatud maisimass, linaseemnejahu-vedelikusegu, sool ja paprikapulber panna köögikombaini ja töödelda ühtlaseks taignaks.
Laotada küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Ilma katteta pirukapõhja küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas 10 minutit. Seejärel katta katteainetega ja küpsetada koos veel 30 minutit kuni põhi on alt pruunikas.


Täidis: 
keedetud porgandid
praetud sibulad
sool
must peenpipar

Lõikasin porgandid keskmise jämedusega viiludeks, lisasin potti vett nii, et porgandid olid kaetud, keetsin pehmeks, kurnasin, lasin veidi jahtuda. purustasin köögikombainis. Maitsestasin purustatud porgandid soola ja pipraga, lisasin  praetud sibulatükikesed.

Selle pirukapõhja võib täitsa õnnestunuks lugeda. Pirukas püsis ilusti koos, põhi ei olnud kõva ega ka mitte vedel.

laupäev, 12. oktoober 2019

Oa-kõrvitsakotletid maisiteradega

Gluteenivabad, teraviljavabad, piima- ja munavabad, vegan kotletid
















0,5 l põldube purustatult
1 l kõrvitsa riivitud, seejärel purustatud ja kuivaks pigistatud massi
5 spl linaseemnejahu
10 spl vett või riivitud kõrvitsast nõrgunud vedelikku linaseemnejahuga segamiseks
3 spl tärklist
1 tükeldatud, praetud sibul
Poolele taignale lisasin 2 dl tooreid tõlvikust võetud maisiteri (kõik ei tahtnud maisiga, seetõttu tegin kahesuguseid).

Töötlesin kõik ettevalmistatud koostisained köögikombainis ühtlaseks massiks, ainult maisiterad segasin poolele massile juurde lusikaga.
Vormisin pätsid.

Küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200kraadises ahjus. Kui alumine pool pruun, keerasin kotletid teistpidi ja küpsetasin ka selle poole pruuniks.

Põldoa-kartulikotletid

Gluteenivabad, teraviljavabad, piima- ja munavabad, vegan kotletid.


5 dl keedetud väiksemaks tükeldatud kartuleid (tükeldatud, et saaks mõõdukannu mahutada)
3 dl soolaga keedetud põldube
1 väike sibul
õli sibula praadimiseks
2 spl linaseemnejahu
5 spl vett

Keedetud põldoad purustasin köögikombainis peeneks. Kartulid lasin läbi köögikombaini jämeda riivi. Sibula hakkisin peeneks ja praadisin kergelt läbi. Linaseemnejahu segasin veega. Töötlesin kõik ettevalmistatud koostisosad köögikombainis ühtlaseks massiks, kontrollisin maitset. Vormisin lamedad pätsid. 

Küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200kraadises kuumuses. Vahepeal keerasin teise külje, küpsetasin nii, et mõlemalt poolt olid pruunid. 

Kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa kiirhapendus (kilekotikurgid)

Lisan siia tagantjärgi suvise väga maitsva kurkide kiirhapenduse õpetuse.




1 kg kurke
1 spl soola
tilli (õisikuid, varsi või hakitud peenikest tilli)
4 küüslauguküünt
kirsi- või musta sõstra lehti

Kui teha tervetest kurkidest, siis lõigata mõlemast otsast väike tükk ära, mille kaudu saaks kurgid kiirelt maitsestuda. Mina lõikasin kurgid pikuti pooleks või isegi neljaks, et paremini ja kiiremini maitsestuksid. Kurgid panna suurde kaussi, segada soola, tilli, hakitud küüslaugu ja tükeldatud kirsi- või musta sõstra lehtedega. 
Minule maitsesid kirsi lehtedega rohkem, sest musta sõstra lehe maitse oli liiga intensiivne. Samuti tulid minu arvates kurgid paremad, kui segasin need peenikese hakitud tilliga, mitte suureks kasvanud varte ja õisikutega. Õisikutest seemnete maitse mulle ei meeldinud.
Sügisel hiljem tegin ka ilma lehtedeta, vaid küüslaugu ja tilliga.

Maitseainetega segatud kurgid panna sulguriga kilekotti, läbi koti segada kurke. Asetada vähemalt 2-tunniks külmkappi. Vahepeal võib segada. Kahe tunni pärast ongi juba maitsvad kurgid, nii uskumatu kui see ka ei tundu. Kurgikoti võiks külmkapis asetada kaussi, sest läbi kile võib hakata vett välja laskma. Need kurgid kõlbavad paar päeva väga hästi söömiseks. Tegin korraga mitmesse kotti. Järgmiseks päevaks tekib kotti päris palju vedelikku. Valasin vedeliku peaaegu ära, sest rohke vedelik vähendab kurkide maitset. Säilitada külmkapis.

Proovisin sama teha ka suvikõrvitsa ja nüüd ka kõrvitsaga, ka need tulid väga head.

reede, 11. oktoober 2019

Kakaomuffinid õuna, kõrvitsa ja rosinatega

Gluteenivabad, teraviljavabad, piima- ja munavabad, vegan muffinid.



Mõnusad, pehmed, veidi niisked muffinid, järgmisel päeval samasugused. Püsivad kenasti koos, kuid paberi küljest lahti saamiseks tuleb ettevaatlikult noaga lõigata, jäävad paberi külge kinni.
Selle retsepti järgi tuleb 2 muffinipannitäit (24 tk)

3 dl kookosjahu
1 tl küpsetuspulbrit
4,5 dl vett
4,5 spl linaseemnejahu
1 spl kakaopulbrit
1 dl rosinaid
1,5 dl palmisuhkrut
2 dl väikseid kõrvitsakuubikuid
8 dl väikseid õunatükke

Kookosjahu, küpsetuspulber, kakaopulber ja palmisuhkur segada.
Vesi segada linaseemnejahuga.
Segatud kuivained segada veeseguga.

Õunad ja kõrvits tükeldada hästi väikesteks kuubikuteks.
Eelneval pildil näha olevale taignale segada juurde õuna- ja kõrvitsatükid ja pestud rosinad.




Vormisin käte vahel taignapallid ja asetasin muffinipanni pabervormidesse. 

Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas 30 minutit.
Eemaldasin veidi jahtunud muffinitelt noa abil muffinipaberi. Säilitasin külmkapis.


9. oktoobril minu toitumine

Tegin järjekordse päeva, mil kaalusin ära kõik, mis sõin ja sisestasin  kogused Tervise Arengu Instituudi toitumispäevikusse https://tap.nutridata.ee/et/toidupaevik

Hommikusöök 760kcal

Kreeka pähklid 50 g
Banaan 160 g
Õun 160 g
Ananass 290 g
Mustad sõstrad 113 g

Lõunasöök 680 kcal


Päevalilleseemned 28 g
Petersell 5g
Spinat 38 g
Peakapsas, valge 20 g
Lehtkapsas 18 g
Keedetud kartul 340 g
Peet 68 g
Porgand 103 g
Keedetud põldoad 138 g


Oode 186 kcal
Õunad 260 g
Banaan 70 g
 
Õhtusöök 380 kcal


Kartulipüree 400 g (veega)
Oliiviõli 2 g
Keedetud põldoad 100 g
Tomat 60 g
Rukola 15 g
Spinat 28 g
Lehtkapsas 32 g
Valge peakapsas 60 g

Oode 109 kcal
Banaan 120 g

Päeva kokkuvõte:



Toidukord
Energia (sh kiudained), kcal Süsivesikud, kokku, g Rasvad, g Valgud, g
Hommikusöök 760,29 111,79 33,66 11,92

Lõunasöök 679,84 113,71 17,13 28,99
Õhtuoode 186,35 49,04 0,21 0,84
Õhtusöök 380,49 77,44 3,34 17,14
Ööoode 109,08 25,68 0,36 1,44
Tarbitud energia kokku 2116,05 377,65 54,70 60,33
Osakaal päevasest energiast 100% 65% 23% 11%

Päeva jooksul saadud energia 2116 kcal


Detailne kokkuvõte




Alatarbimine Soovituslik % soovitusest Kolmapäev, 09.10.2019
Rasvad, %TE 25 - 35 93,06% 23,27
Monoküllastumata rasvhapped, %TE 10 - 20 52,90% 5,29
Kaltsium, mg min. 800 80,14% 641,08
Jood, µg min. 150 28,81% 43,22
Seleen, µg min. 50 69,51% 34,75
Vitamiin D, µg min. 10 0,00% 0,00
Vitamiin B12, µg min. 3 0,00% 0,00




Normaaltarbimine Soovituslik % soovitusest Kolmapäev, 09.10.2019
Kiudained, g min. 25 100,00% 64,10
Valgud, %TE 10 - 20 100,00% 11,40
Alkohol, %TE max. 20 100,00% 0,00
Vesi, g min. 1450 100,00% 1990,90
Küllastunud rasvhapped, %TE max. 10 100,00% 2,27
Trans-rasvhapped, g max. 2 100,00% 0,00
Kolesterool, mg max. 300 100,00% 0,00
Naatrium, mg 575 - 2400 100,00% 1794,46
Kaalium, mg min. 3100 100,00% 9452,84
Magneesium, mg min. 320 100,00% 752,30
Fosfor, mg max. 3000 100,00% 1389,46
Raud, mg min. 15 100,00% 22,57
Tsink, mg min. 9 100,00% 10,71
Vask, mg min. 0.9 100,00% 3,56
Vitamiin A, RE min. 700 100,00% 1302,94
Vitamiin E, αTE min. 8 100,00% 19,31
Vitamiin B1, mg min. 1.1 100,00% 2,04
Vitamiin B2, mg min. 1.3 100,00% 1,48
Niatsiini ekvivalent, kokku, NE min. 15 100,00% 25,75
Vitamiin B6, mg min. 1.5 100,00% 3,76
Folaadid, µg min. 300 100,00% 845,72
Vitamiin C, mg min. 100 100,00% 489,28
Soola ekvivalent, g 1.438 - 6 100,00% 4,49




Ületarbimine Soovituslik % soovitusest     Kolmapäev,        09.10.2019

Süsivesikud, kokku, %TE 50 - 60 108,88% 65,33
Polüküllastumata rasvhapped, %TE 5 - 10 139,37% 13,94








©NutriData toitumisprogramm, versioon 8, Tervise Arengu Instituut, 2019.

Mis ma sellest päevast järeldasin?
Kalkulaator näitas, et tarbisin liiga palju polüküllastumata rasvhappeid, mida selgus, et sain kreeka pähklitest.
Monoküllastumata rasvhappeid sain liiga vähe. Uurisin järgi, et neid oleksin saanud näiteks avokaadost. Kui vähendaksin hommikul kreeka pähklite kogust poole võrra, jääks need rasvhapped normi piiresse. Avokaado lisamine aitaks suurendada puuduolevate rasvhapete kogust.
Seleeni saaksin normi, kui lisaksin päevas oma menüüsse 3 brasiilia pähklit ehk parapähklit.
Joodi lisa saamiseks võtan praegu vetikatablette. Variant oleks tarvitada ka jodeeritud soola, kuid olen eelistanud himaalaja roosat soola. Kuumutamisel soolast jood auruks nagunii minema.
Varsti peaks müügile jõudma taas ka öko apelsinid, siis saaks kahe apelsiniga kaltsiumi koguse ka normi.
B12 võtan tabletina.
Üldiselt võiks selle päeva päris edukaks lugeda.
Aeg-ajalt on hea vaadata kalkulaatoris oma päev üle ja seda olengi mõne kuu järel teinud.

Kui alles kirjutasin oma kokkuvõttes, et ootan, et Viljandi Rimi võtaks müügile öko spinati, siis nüüd ongi see tore asi teoks saanud ja sellest nädalast täitsa müügil ja mul ka oma menüüsse lisatud.

Porgandirullid

Gluteenivaba, teraviljavaba, piima- ja munavaba, vegan. 


See tainas püsis hästi koos, samuti püsis  küpsetis tervena ka valminult. Kuna tainas ei sisalda vedelikku, siis küpsetist süües võib tekkida vajadus peale juua.

Tainas:
4 dl keedetud riivitud kartuleid
4 dl kookosjahu
0,75 tl soola

Riivisin köögikombaini jämeda riiviga külmad keedetud kartulid. Vahetasin köögikombainis riivi noa vastu, lisasin riivitud kartulitele kookosjahu ja soola. Töötlesin köögikombainis kuni tekkis ühtlane mass (moodustas taignapalli).
Rullisin taigna kahe küpsetuspaberi vahel suureks ristkülikukujuliseks tükiks. Katsin täidisega. Keerasin täidisega kaetud taigna küpsetuspaberi abil rulliks.

Lõikasin rulli viiludeks. Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas kuni tainas oli kergelt jumekaks muutunud.

Täidis: 
keedetud porgandid
praetud sibulad
sool
must peenpipar

Lõikasin porgandid keskmise jämedusega viiludeks, lisasin potti vett nii, et porgandid olid kaetud, keetsin pehmeks, kurnasin, lasin veidi jahtuda. purustasin köögikombainis. Maitsestasin purustatud porgandid soola ja pipraga, lisasin  praetud sibulatükikesed.

esmaspäev, 7. oktoober 2019

Kookosjahust küpsised (vegan, gluteenivabad)

Gluteenivabad, teraviljavabad, piima- ja munavabad vegan küpsised

3 dl kookosjahu
190 g ilma kooreta banaani
100 g kuivatatud datleid
100 g kreeka pähkleid

















Kreeka pähklid pesta, purustada köögikombainis peeneks, võtta köögikombainist välja. Datlid pesta ja kontrollida ühekaupa, et kive poleks sees, seejärel purustada köögikombainis peeneks. Siis lisada köögikombaini purustatud datlite juurde tükeldatud banaan, purustada peeneks. Lisada kookosjahu ja purustatud kreeka pähklid, töödelda kõik ühtlaseks massiks. Küpsisetainas tuleb tugev, nii et sellest saab vormida peened "vorstilatid". Need taignajupid lõigata viiludeks ja asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, küpsetada kuni küpsised on kergelt krõbedad. Ettevaatust, et liiga pruuniks ei lähe, tuleb mõru maitse juurde.

Õunarohke vegan õunakook (gluteenivaba, teraviljavaba)

Gluteenivaba, teraviljavaba, piima- ja munavaba vegan kook, kus on taignaosa hästi vähe ja õunu palju.















2 dl kookosjahu
1,25 dl palmisuhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit
3 dl vett
4 spl linaseemnejahu
1 l väikseid õunatükke

Kookosjahu  ja küpsetuspulber segada omavahel, lisada palmisuhkur. Linaseemnejahu segada veega ning valada seejärel jahusegu hulka. Segada ühtlaseks taignaks.
Väikesteks tükkideks lõigatud õunatükid segada lusikaga taignaga segamini. Välimuselt tekib pigem õuna-taignapudi kui tainas, kuid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile valades ja lusikaga tasaseks vajutades on võimalik siiski õunad ja tainas ühtlaselt pannile saada.
Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas 25 minutit.
See õhuke kook on käest söömiseks liiga pude, kuid kooki annab kenasti pannilabidaga taldrikule tõsta ja lusikaga süüa.


Lihtne, kuid sümpaatne kook. Esimest korda seda kooki tehes panin vedelikuks pool vett ja pool kookospiima, kuid ilma kookospiimata oli ka hea.

Kokkuvõte 2019. a toitumisest ja tervisest

Vahele on jäänud palju kuid, mil ma pole siia postitanud. 
Olen toitunud jätkuvalt vaid taimselt, nüüdseks juba 1 aasta ja 2 kuud, lihtsalt vahepeal olin liiga hõivatud, et postitada.
Suure toitumisalase elumuutuse algusest on möödunud 1 aasta ja 5,5 kuud. 

Et kogu loost aimu saada, soovitan lugeda mu eelnevaid ülevaateid alustades lugemist mu esimesest postitusest "Muutuse algus"
https://toiduinfo.blogspot.com/2018/04/muutsin5-aastat-tagasi-kardinaalselt.html,

siis heita pilk peale 12. juuli vahekokkuvõttele: https://toiduinfo.blogspot.com/2018/07/vahekokkuvote.html.

Vaadata ka 17. augustil postitatud järge: "Muutustele on lisandunud muutusi" (Vahekokkuvõte2) ja siis oleks loogiline järg lugeda 6. okt postitust "Tõehetk" https://toiduinfo.blogspot.com/2018/10/toehetk-jarg-eelnevatele.html

ning postitust "Järjekordne kokkuvõte" https://toiduinfo.blogspot.com/2018/12/jarjekordne-kokkuvote.html
ja siis jõuame järjega tänase kokkuvõtte juurde.

2019. aasta on olnud tunduvalt keerulisem kui 2018. a. Mul ei ole jätkuvalt tekkinud mitte kordagi igatsust ega ihalust mitte ühegi toiduaine vastu, millest olen loobunud, raskused pole olnud sedalaadi.

Jaanuari viimasel päeval tabas mind ootamatu löök, millest said alguse selle aasta raskused.
31. jaanuari hommikul avastasin, et mu labakätel on väike nõgestõvelööve, mis õhtuks oli laienenud ka mu jalgadele. 1. veebruari hommikuks olid mu labakäed ja sõrmed juba väga tugevalt lööbes ja punased ning sõrmed sügelesid ümber-ringi. Peopesadel oli imelik lõhn, eriti tugev hommikul ärgates ning pesemine seda ära ei võtnud (see probleem jäi ligi kaheks kuuks). Õhtuks läks lööve hullemaks ja mu käed justkui põlesid (sügelus, kuumus), sõrmed olid paistes.
Ööl vastu 2. veebruari ma piinlesin ikka päris korralikult. Meeletud sügelushood, millele ei tahtnud lõppu tulla, sõrmed olid hommikuks ülipaistes, tulipunased, lööve oli ümberringi sõrmedel. Paistetuse tõttu ei saanud ma sõrmi kokku panna. Lööve oli ka mitmel pool mujal kehal ja reitel oli lööve läinud väga suureks ja punaseks.
2. veebruari hommikul tundes lisaks ka südametöös ebakorrapärasust tabas mind hirm ja nutmine. Konsulteerides meedikust tuttavaga sain kinnitust, et pean koheselt minema EMO-sse, sest olukord võis muutuda eluohtlikuks.
EMO-s pidin ma tegema otsuse, mida poleks iial arvanud, et teen. Ma olin mõni aasta tagasi öelnud, et ma ei nõustu enam kunagi hormoonraviga, kuid nüüd seati mind dilemma ette, kas süstivad mulle suures koguses hormooni ja olen kohustatud selle järel vähenevas annuses viis päeva võtma hormoontablette või ei saa nemad mind kuidagi aidata ja allergiline reaktsioon läheb suure tõenäosusega veelgi hullemaks.
Väga raske südamega nõustusin selle läbi tegema, sest olukord, milles ma olin, oli ikka päris kohutav. Imekombel võttis hormoon reaktsiooni vähemaks ning õhtuks muutus juba asi paremaks. Kerge lööve jäi küll peaaegu kaheks nädalaks ja mingid kõrvalnähud kestsid veel pikalt, näiteks tundsin mitu nädalat põies imelikku tunnet, mis oli ilmselt mürkidest, mida organism pidi kehast välja saama.
Mis siis sellise tohutu allergilise reaktsiooni põhjustas? Mul ei ole muud vastust, kui et see oli põhjustatud puu- ja köögiviljades olevatest taimekaitsevahendite jääkidest, mis olid kuhjunud mu kehasse nii suures koguses, et organism ei suutnud enam nendega toime tulla, sest ma polnud söönud ühtki uut toiduainet ega kasutanud ühtki uut toodet, mille süüks võiks seda panna.

Ma olin juba poes tükk aega nuusutanud köögivilju, sest talvisel paprikal, brokolil, lillkapsal, mõnel kurgil oli kohutavalt tugev keemialõhn juures. Neid kõige hullemalt lõhnavaid kaupu ma ei ostnud, kuid ega kõik keemia pole ka lõhnast tuntav. Hiljem kodus avastasin, et tegelikult ka tavaline peakapsas oli väga keemialõhnaline.

2. veebruari pärastlõunal haiglast koju minnes olin ma ikka päris nõutu ja võib öelda, et kerges ahastuses, et mida ma siis nüüd sööma hakkan.
Ma ju ei teadnud, millises puu- või köögiviljas kui palju kahjulikke aineid on, millist võtta ja millist jätta.
Mõistsin, et mul ei jää muud üle kui pöörduda mahetoidu poole. Ma olin harjunud väga rikkaliku tavatoidu puu- ja köögiviljavalikuga, ma sõin iga päev väga suure valiku erinevaid puu- ja köögivilju, et saada kõik kasulikud ained kätte.
Esimese käiguna suundusimegi Talutoidu Aita, kust ostsin mahe kartulit, porgandit, peeti ja kapsast. Rimist sain öko banaani ja apelsine. Esialgu oligi kõik. Veebruar ei ole just parim aeg taimetoitlasele.

Järgnevad kuud ja tegelikult siiamaani on olnud toidu valiku osas päris keerulised. Selge see, et mu toiduvalik ei saanud jääda vaid eelpool nimetatud kaubaartiklite juurde. Hiljem leidsin küll Rimist ka lehtsalati, tomati, kurgi ja paprika, kuid kõrgete hindade tõttu ei saanud ma neid päris igapäevaselt tarbida.
Mahetoidu valik on Viljandis üsna piiratud ja samas hind vähemalt kahekordne võrreldes tavatoiduga.
Kõige suuremat puudust olen tundnud spinatist ja brokolist, mis köögiviljadena, mis sisaldavad väga paljusid erinevaid vitamiine ja mineraalaineid jäid mu menüüst nüüd täiesti välja, sest paraku on tavaköögiviljadena just need kaks ka väga palju taimekaitsejääke sisaldavat köögivilja. See omakorda on tinginud mõningate toitainete puuduse.
Ma olen olnud dilemma ees, mis on kahjulikum, kas see, kui mul jääb organismis mõnedest toiainetest puudu või kui mu organism saab tavatoidu puu- ja köögiviljadest kõik vajalikud ained, kuid saab ka paraja koguse mürke. Ma ei saa lasta uuesti oma kehas mürgitusel tekkida.

Lugesin erinevaid uuringuid, et teada saada, millistes viljades võib mürke vähem olla. Osad, tõenäoliselt kõige mürgisemad viljad, millele pole maheversiooni olen lihtsalt menüüst ära jätnud, mõnda teist tarbinud tavaviljadena.
Praeguseks olen tavatoidust kasutanud igapäevaselt ananassi, kreeka pähkleid, päevalilleseemneid, aeg-ajalt külmutatud vaarikaid, kirsse, musti sõstraid, kookosjahu, palmisuhkrut. Suvel ostsin kurki ja tomatit turult.
Kui rahalised võimalused lubavad, siis tahaksin järjest ikkagi mahetoidu kogust suurendada ja loodan, et Rimi suurendab ka mahetoidu valikut ja minu loodetud spinat jõuab ka sinna müügile.

Praegu olen jõudnud järeldusele, et tavalisi (mitte öko) puu- ja köögivilju süües veganlikult toitudes saab kätte kõik vajaliku (B12 tuleb juurde võtta vitamiinina, sest seda ei pidanud taimsest toidust saama), kuid ainult mahetoitu tarbides vähemalt Viljandis see hetkel võimalik ei ole.

Septembri alguses lasin taas teha vereproovid. Viimastest analüüüsidest oli möödas 1 aasta.
2018. septembris rõõmustasin, et sidekoehaigus, mis oli mul 8 aastat tagasi avastatud ja mille näitaja oli 2018 aprillis ülikõrge (83, senine number oli olnud kõrgeim 59), oli 2018. septembrist uue tervisliku toitumise tõttu läinud täiesti normi - 53 peale.
Nüüd aasta hiljem, 2019. septembris on see number täpselt sama korras, 53!
Ma ei tea, kas ma saan öelda, et seda haigust ei ole enam, aga see on tõestatud, et Ilma valge suhkruta rohkel toorel taimetoidul elamine on hoidnud ära selle haiguse aktiveerumise! Rõõmustan selle üle väga.

Selle aasta augusti algusest olen maadelnud suure väsimusega ja otsinud sellele vastuseid ja põhjuseid ka vereproovi tulemustest. Põhjuseid võis olla mitmeid - B12 oli 154 (alumine norm 156), valk 63,8 (alumine norm 64). Vaatamata Hgl kõrgele näidule (150) oli ferritiin alumise normi lähedal, vaid 14,5.

Mind oleks huvitanud ka joodi ja seleeni näit, kuid need analüüsid olid paraku väga kallid ja jäid seetõttu tegemata.
D-vitamiini olin ka kahel eelneval kuul võtnud ja see näit oli päris normaalne.TAI Nutridata toitumisprogrammi kalkulaatori järgi saan ma joodi ja seleeni vähem kui vaja.

Olen elanud nüüd 8 kuud osaliselt mahetoidul, kaugeltki enam mitte nii rikkaliku toiduvalikuga kui eelneval aastal ja see on toonud tagajärgi. Hetkel tegelengi justkui tulekustutamisega ja püüan oma langenud näidud korda saada paraku vitamiinipurkidest, kuigi mu eesmärk oleks siiski kõik, mis võimalik ikka toidust saada.
Raskeks teeb asja veel see, et ma ei saa võtta seguvitamiine, sest ma ei tohiks saada kaltsiumi, mida mul kipub selle haiguse tõttu veres niigi liiga palju olema. Samal põhjusel pean väga ettevaatlik olema ka D-vitamiini manustamisega, sest see suurendab samuti kaltsiumi imendumist, mis toob omakorda kaasa terviseprobleeme.
See kõik on väga keeruline, aga ma ei tunne lootusetust, vaid ma lähen edasi ja loodan, et olukorrad lahenevad, et Rimi võtab müüki vähemalt öko spinati, mis oleks juba suur võit mulle.

Üks näitaja, mida ma olen veres veel jälginud, on eosinofiilide %, mis näitab allergiat. Ülemine norm on 5. Minul oli toitumisteekonna alguses see 5,8.
2018. septembris tõusis see 6,6-le. Nüüd, 2019. septembris oli 5,5.
Ma seostan seda gluteeniga, kuigi ma ju täpselt ei tea.
2018. septembriks, mil nende näit oli kõrge, olin ma olnud 3 kuud ilma gluteenita, kuid söönud gluteenivaba kaerahelbeputru ja teisi gluteenivabu teravilju. Näidu tõus võis olla seotud sellega, et kui jätsin gluteeni toidust välja, hakkas mõne aja pärast organism seda kehast välja ajama ja seetõttu oli vahepeal selle konsentratsioon veres kõrge ja sellel perioodil oli väga palju ka nahal esinevaid probleeme. Võib-olla see on nii. Võib-olla oli see põhjustatud ka teistest teraviljadest.

Haiguse poolest, mille pärast ma 2018. aprillis pöördusin sellise toitumise juurde, on nüüd üks aasta olnud kõik korras.
Selle uue toitumise teekonna alguses avastasin ma ka mitmeid toidutalumatuseid. Probleemid, mis mul veel on, on tõenäoliselt seotud talumatust toidust tekitatud probleemidega, mingite ainete ladestumisega organsimi, millest lahti saamine läheb väga pikkamööda.
Mu kehal erinevates kohtades on punktid, milles on valu, ma ei oska seda teisiti kirjeldada. Ma ise eeldan, et neid kohti masseerides hakkavad pikapeale need ained liikuma sealt ära, see omakorda toob esile reaktsiooni nahal, mida ma pean tüütu nahaprobleemina taluma.
Kuna eosinofiilide % on vähenenud, siis ma loodan, et olen selles osas õigel teel.
Läheb veel aega, võib-olla veel aasta (loodan, et ikka kiiremini), kuni kõik saab korda ja siis ma loodan, et miski ei taksita enam ka mu normaalset vereringet ja külmatunne ja külmad jalad-käed, mille käes olen vaevelnud väga palju aastaid, saab ka kõrvaldatud.

2018. novembrist jätsin ära teraviljad. Vahepeal 2019. aastal katsetasin kinoat ja riisi, aga jätsin need siiski mingitel põhjustel uuesti menüüst välja.
Praegu on mu toiduks köögiviljad, puuviljad, marjad, seemned, pähklid, oad. Sojatooteid ma ei tarvita, pole kunagi neid söönudki. Köögivilju söön suuremas osas ikkagi toorelt, välja arvatud kartulit ja mõnikord teen mõne kuumtöödeldud toidu, piruka või koogi. Kaunvilju ma ka muidugi toorelt ei tarvita, sest oad on toorelt mürgised. Ma olen mõtisklenud selle üle, kas on ikka õige süüa vilju, mis toorena on mürgised ja sel põhjusel ma vahepeal ube ei söönud, nüüd aga jälle söön, sest mul ei õnnestunud kuidagi muidu organismi valguvajadust täita.

Palju on vastuseta küsimusi, aga üldjoontes siiski usun, et olen õigel teel. Pean tegema veel tarku otsuseid, et edaspidi mitte end vajalikest ainetest ilma jätta. Väga suur teekond on läbitud ja ma tahan edasi minna võiduka lõpuni.