pühapäev, 26. august 2018

Kakao-kirsimuffinid

Ilma muna, gluteeni ja piimata muffinid.

Katsetasin muffineid sooviga saada pehmed ja head ning hästi koospüsivad muffinid jahust, mis ei sisalda gluteeni, ilma munade ja piimatoodeteta ning ilma valge suhkruta.  (Gluteenivabu valmis küpsetiste jahusegusid ei saa kasutada, sest sisaldavad valget suhkrut).

Kuna tingimused olid päris karmid, siis päris kõigile tingimustele vastavat tulemust ei saanud, kuid vaatamata sellele sain kaks erinevat muffinikujulist küpsetist.

1. variant:




















2. variant:



















Kuna muffinid ei olnud pealt ilusad, serveerisin neid põhi üleval. Esimesel pildil on paremal näha ka õigetpidi muffin, kuid põhjapool tundus isuäratavam.

1. variant
4 dl hirsihelbeid
1 dl gluteenivaba kaerajahu
2 spl linaseemnejahu + 4 spl vett
1,25 dl  palmisuhkrut
1,5 spl kakaopulbrit
1,5 tl küpsetuspulbrit
5 dl ilma suhkruta õunamoosi (ise keedetud valgetest klaaridest) - võib asendada poe õunakastmega, siis vähendada vajadusel suhkru kogust.
2 dl külmutatud kirsse külmunult

Õunamoosi keetmiseks koorisin ja puhastasin valged klaarid, tükeldasin suurteks kuubikuteks, panin vähese veega keema, nii et vesi kattis  0,5-1 cm ulatuses potipõhja. Keetsin pehmeks, püreestasin veel ka saumikseriga, lasin jahtuda.
Taigna tegemiseks panin köögikombaini hirsihelbed, purustasin need peeneks, siis lisasin kaerajahu, küpsetuspulbri, kakaopulbri ja veega segatud linaseemnejahu ning õunamoosi, töötlesin ühtlaseks massiks. Kirsid segasin külmunult lusikaga taigna hulka.  Mitte üles sulatada, lähevad muidu liiga vesiseks! Kuna ei saa täielikult välistada, et ühtki kivi pole kirssidesse jäänud, siis kunagi ei pane ma kirsse köögikombaini.
Jaotasin taigna muffini pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse, küpsetasin  15 minutit 200kraadise ahju keskmises osas.

Mulle meeldisid need muffinid, kuigi nad pole konsistentsilt üldse muffini moodi. Nad ei olnud ei kuivad ega nätsked, olid pigem kõvemapoolsed, natuke nagu paksude präänikute moodi. Olid tugevad, mingit ohtu, et pudiseks või vajuks laiali, ei olnud. Palmisuhkur, kakao ja õunamoos andsid kokku huvitava ja hea maiste. Olid sama head nii soojalt kui ka külmalt. Külmkapis seisnult olid järgmisel päeval veidi kõvemad, kuid konsistents oli sama, ei muutunud kuivaks.

Neid muffineid oli peaagu võimatu pabervormidest kätte saada. Noa või lusika abil saab need pabervormist välja lõigata, põhjakiht jäi täielikult paberi külge kinni. Pealt olid kõvad ja konarlikud, aga põhja alt olid pehmed.

II variant:
2 dl hirsihelbeid
2 dl riisihelbeid (riisijahu ei olnud kodus)
1,5 spl kerge kuhjaga kakaopulbrit
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl suhkruta õunamoosi
1,5 dl datlipüreed (1 pk (150 g) kuivatatud datleid + 0,75 dl vett leotamiseks)
3 spl õli (rapsi)
1,5 dl külmutatud kirsse

Datlipüree tegemiseks pesin iga kuivatatud datli ühekaupa, samal ajal katsudes, et üheski kivi sees pole. Surusin tihedalt mõõdukannu, kuhu olin enne pannud 0,75 dl vett, jätsin ligunema. Vähemalt tund võiks leotada, siis tuleb püreestades ühtlasem püree, ei jää tükke. Mina panin hommikul külmkappi ligunema ja õhtul tegin saumikseriga püreeks.
Õunamoosi keetmisest kirjutasin esimese muffini variandi juures.
Taigna tegemiseks panin köögikombaini hirsihelbed ja riisihelbed, purustasin need peeneks, siis lisasin küpsetuspulbri, kakaopulbri, õunamoosi, datlipüree ja õli, töötlesin ühtlaseks massiks. Kirsid segasin lusikaga taigna hulka.
Jaotasin taigna muffini pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse, küpsetasin  15 minutit 200kraadise ahju keskmises osas.

Sama lugu, nagu esimestega, pealt kõvad ja mitte eriti ilusad, paberi ära saamine ilma abivahendita võimatu, põhjakiht jäi jällegi paberi külge, kuigi nende muffinite külgi oli paberi küljest veidi lihtsam lahti saada. 
Esimeste maitse meeldis mulle rohkem. Konsistentsilt olid sarnasemad muffinile kui esimene variant, kuid teisel päeval olid natuke kuivad. Need muffinid püsisid ka koos, kuigi neile muna asemel linaseemnejahu ei pannud, olid veidi õrnemad kui esimene variant.

Aus olles tegin ma samal päeval ka kolmanda variandi, kuid see ei kanantanud üldse kriitikat ja siia lehele see ei jõua.

Jätkan kunagi täiusliku muffini otsingut, kuigi esimest võiks kindlasti uuesti teha, aga võib-olla teeks seda siis hoopis koogivormis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar