17. august
10. juulil, kui täitus 80. päev mu uut toitumist, tegin vahekokkuvõtte (postitus avaldatud 12. juulil) ja märkisin, et suurte muutuste juures, mis mu toitumises on aset leidnud, on ilmsiks tulnud ka piimatalumatus :( ja veel on küsimärgi all mõned toiduained, mille osas tuli veel teha katsetusi.
Nüüd 1,5 kuud hiljem pean ma ütlema, et mu toitumine on muutunud nii, nagu ma poleks kunagi arvanud ega tegelikult ka tahtnud.
7. augustist 2018 olen ma täielikult taimetoidul, sest olen ühekaupa järjest pidanud loobuma loomsest toidust, sest see lihtsalt põhjustas mu organismis nii palju segadust. Ma märkisin igal päeval üles oma enesetunde ja kuna mul oli ka fotojäädvustus toitudest, siis oli hea hakata järge ajama ja seoseid leidma. Muidugi tegin ma lisaks ka eraldi katsetusi nii muna, erinevate lihasortide kui ka kalaga. Kuigi nad tõid veidi erinevaid tagajärgi, olid paraku kõik need väga halvad. Siis ma lasin kehal taastuda nädala ja võtsin ette järgmise katsetuse ja nii ma olen need kuud elanud inimkatseid tehes. See on olnud väga kurnav ja tüütu. Samal ajal sõin ka palju värskeid köögivilju ja puuvilju, mis aitasid kehal taastuda.
Kuigi praegu on juba 11 päeva möödas viimasest loomse toidu katsetusest (kala söömisest) ei ole see kala ja selle mõju veel mu kehast täielikult kadunud ja mu näol on veel allergiline lööve, mis tuli peale kala söömist.
Piimatoodete välja jätmine menüüst tõi lahenduse juba mitmele probleemile (kõõm ja juuste piiril oleva naha pidev kestendus kadus ära, limaprobleem kadus ja veel üks probleem sai lahenduse).
Käsi, mis oli ligi pool aastat juba haige, hakkas paranemise märke andma juuli keskel ja nüüd on juba peaaegu korras. Ka on kadunud allergiline nohu, mis mind pidevalt juba lapsest alates on saatnud.
Veel kaks probleemi ootavad lahendust, aga küll need ka tulevad.
Kindlasti tekitab küsimusi, et kuidas neid probleeme varem ei tekkinud või kuidas ma varem aru ei saanud, mis mulle ei sobinud. Tekkis küll probleeme, aga kui pole teadlikkust toitumisest ja selle mõjust ja kui organism on reostunud kõige halva poolt ja terviseprobleemid on olemas ja kuna talumatuse tagajärjed võivad ilmsiks tulla ka alles 2 päeva pärast talumatu toidu söömist, siis on väga raske leida põhjuseid ja seoseid.
Tooksin sellise võrdluse: kui solgivette valada juurde natuke solki, ega see palju hullemaks enam seda ei muuda ja selle mõju ilmselt ei märka. Kui aga puhtasse vette valada solki, siis on see kohe nii tunda kui ka näha ja tekitab suuri probleeme.
Mu keha on aprillist alates läbinud väga suure muutuse ja saanud palju-palju puhtamaks. Kuna ma olen aprillist alates söönud suures koguses tooreid köögivilju ja proovinud välistada igasugused kunstlikud lisaained, siis on organism selle mõjul ka puhastunud ja taastunud. Nüüd kui mu keha on suuremas osas puhas vanast saastast, siis reageerib ta palju kiiremini ja ägedamalt allergeenile või sobimatule toidule ja mul on võimalik teha korrigeerimine oma toidus.
Kõik need aastad, mil mu organism lapsest saadik on pidanud toime tulema talle sobimatu toiduga, on kogu aeg tekitanud kehas suure segaduse, mille tagajärjel on tulnud tõsiseid haigusi ja probleeme, kuid nüüd ma saan neist terveneda.
Ma olen nüüd taimetoitlane ja kui mul vähegi mõistust peas on, siis ma selleks ka jään. Esialgu on see paratamatus, aga ma arvan, et see saab suureks õnnistuseks. Ma pole kunagi isegi mõelnud sellest, mul pole kunagi olnud sellist mõtet hakata taimetoitlaseks, aga see on paratamatult olnud praegu ainus lahendus, sest ma tahan elada ja mitte ainult olla.
Kuigi ma kirjutasin, et see on paratamatu, ei ole see mulle vastumeelne või koormav, vaid tegelikult see hakkab mulle järjest enam meeldima, sest tegelikult loomse toidu põhjustatud probleemid olid ka ikka väga ebameeldivad.
Ma olen selle teel alles väga alguses, ma ei tea, kas ma toitun õigesti või mitte. Olen hakanud iga päev sööma ube, seemneid, tihti ka pähkleid. Kuna küsimärgi all on ka gluteeni taluvus, sest selline kahtlus kaks kuud tagasi tekkis ja nii sai see menüüst välistatud, ei söö ma gluteeni sisaldavaid teravilju. Hiljem tagasi vaadates võisin täheldada, et samal ajal kui sõin midagi gluteeni sisaldavat, oli mu toidus ka muna ja seega ei saa päris kindlalt praegu öelda, et need sümptomid, mis järjekindlalt tekkisid, olid gluteenist, mitte munast. Varsti kui ma julgen, katsetan uuesti gluteeniga. Iga katsetus on suur risk, et ma pean taluma vähemalt nädala mingeid ebameeldivaid sümptomeid ja oma keha haigeks tegema. Oi kuidas ma tahaks, et kõik oleks juba selge ja korras ja ei tekiks mingeid jamasid. See periood on nõudnud väga suurt kannatlikkust, kuigi tahaks kiireid muutusi.
Külmpressitud oliiviõli olen ma algusest peale lisanud toorestele köögiviljadele, et saada kätte rasvas lahustuvaid vitamiine. Korra juba võtsin igaks juhuks ka B12 vitamiini.
Tunnen end praegu hästi, eks ma järjest loen ja saan teadlikumaks taimsete valkude teemas, aga praegu seda tunnet küll pole, et millestki puudu oleks. Loomse valgu vajaduse tunne oli teisel päeval ja võib-olla ka kolmandal, siis organism vanast harjumusest justkui nõudis, aga hiljem pole enam olnud.
Olen nüüd leidnud endas jõudu katsetada ja leiutada mõningaid retsepte, sest kuigi ma tahan olla tervislik taimetoitlane ja süüa suuremas osas köögivilju toorelt, vajan ma ka ikka vaheldust ja tahan mõnikord teha ka traditsioonilise toidu sarnaseid tervislikke alternatiive.
Kui kuu aega saab taimtoidul oldud, siis lasen teha vereproovi ja siis on näha, kas kõike on piisavalt ja mis seisus mu tervis on.
