Kaerajahust õunakook

Gluteenivaba, munavaba, piimavaba

Kook oli magus ja hea, püsis kenasti koos. Datlipüree ja õunamoosiga tehes ilmselt polegi võimalik kuiva kooki teha, kook jääb niiske, aga minu arvates nätske kook ei olnud.

5 dl gluteenivaba kaerajahu
1,5 dl datlipüreed (150 g pakk kuivatatud datleid + 0,75 dl vett)
1,5 dl ilma suhkruta õunamoosi
1 dl rosinaid
1 tl küpsetuspulbrit
1 dl vett
3 spl õli
6 dl väikseid õunatükke

Datlipüree tegemiseks pesin iga kuivatatud datli ühekaupa, samal ajal katsudes, et üheski kivi sees pole. Surusin tihedalt mõõdukannu, kuhu olin enne pannud 0,75 dl vett, jätsin ligunema. Vähemalt tund võiks leotada, siis tuleb püreestades ühtlasem püree, ei jää tükke. Mina panin hommikul külmkappi ligunema ja õhtul tegin saumikseriga püreeks.

Õunamoosi keetmiseks koorisin ja puhastasin valged klaarid, tükeldasin suurteks kuubikuteks, panin vähese veega keema, nii et vesi kattis  0,5-1 cm ulatuses potipõhja. Keetsin pehmeks, püreestasin veel ka saumikseriga, lasin jahtuda.

Õunad koorisin, puhastasin, lõikasin väikesteks tükkideks.
Panin köögikombaini jahu, küpsetuspulbri, segasin omavahel, siis datlipüree, õunamoosi, õli ja vee, töötlesin ühtlaseks taignaks. Segasin juurde rosinad ja õunatükid. Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas küpsetuspaberiga vooderdatud ümmarguses koogivormis. Küpsetasin 20 minutit.

Külmkapis seisnult oli järgmisel päeval sama pehme.

Maisijahu-köögiviljakotletid

Veel ühed köögiviljakotletid

400 g pakk külmutatud köögiviljasegu ( minul oli Daucy Fit mix (brokoli, lillkapsas, Romaani lillkapsas, porgand)
5 spl maisijahu
1 tl linaseemnejahu + 2 spl vett
1 tl soola

Tegin väiksed, üsna õhukesed kotletikesed, sest see segu ei tahtnud eriti hästi koos püsida. Surusin käte vahel vormides tugevasti kokku ja püsisid koos küll, kannatas ka ümber keerata. Valminult püsisid üsna hästi koos, sai käest süüa.

Õhukesed tatrapannkoogid

Gluteenivabad, munavabad, piimavabad.

 1,5 dl toortatrajahu
2,5-3 dl vett
1/3 tl küpsetuspulbrit
1 tl õli
0,5 tl linaseemnejahu + 2 spl vett (muna asemel)
soola

Alguses panin 2,5 l vett, siis tundusid koogid üsna tugevad, lisasin vett juurde, et koogid jääksid pehmemad. Püsisid ilusti koos, ei teinud päris ülepannikoogi suurust, arvasin, et äkki ei saa suuri ilma munata kooke ümber keerata.
Selle suurusega kooke, nagu mina tegin, sain kenasti ümber keerata. Pannkooke sai pärast ka rulli keerata, jäid ka pärast pehmed.
Maitselt olid normaalsed. Ma ei pannud suhkrut, aga võib panna.

Gluteenivaba mulgipuder

Gluteenivaba

Sellise pudru tegemise idee sündis siis, kui hakkasin alles gluteenivabasid putrusid hommikuti tegema. Tehes putru riisi- ja kaerahelvestest tundus mulle see kombinatsioon väga odra maitset meenutav. Nii tuligi mõte asendada tangu-kartulipudrus oder kaera- ja riisihelbestega. Nüüd perele tavalist tangu-kartuliputru keetes tegin ära ka enda katsetuse ja tulemus oli väga hea. Pudru sisse jäid isegi väiksed konarused, mida võiks tangudeks pidada. Maitselt ka ülisarnane.

1,5 l kartulitükke
1,5 l vett + keemise ajal lisasin veel 3 dl
1,5 dl gluteenivabu kaerahelbeid
1,5 dl riisihelbeid
soola
Keetsin kartulitükid soolaga maitsestatud vees poolpehmeks, siis lisasin kaera- ja riisihelbed, keetsin koos kuni kartulid olid pehmed ja helbed korralikult paisunud.
Tampisin  pudrunuiaga, seejärel mikserdasin elektrimikseriga.
Serveerisin praetud sibulatega.
Nendest kogustest tuli 2,5 l potitäis putru.

Kakao-kirsimuffinid

Ilma muna, gluteeni ja piimata muffinid.

Katsetasin muffineid sooviga saada pehmed ja head ning hästi koospüsivad muffinid jahust, mis ei sisalda gluteeni, ilma munade ja piimatoodeteta ning ilma valge suhkruta.  (Gluteenivabu valmis küpsetiste jahusegusid ei saa kasutada, sest sisaldavad valget suhkrut).

Kuna tingimused olid päris karmid, siis päris kõigile tingimustele vastavat tulemust ei saanud, kuid vaatamata sellele sain kaks erinevat muffinikujulist küpsetist.

1. variant:




















2. variant:



















Kuna muffinid ei olnud pealt ilusad, serveerisin neid põhi üleval. Esimesel pildil on paremal näha ka õigetpidi muffin, kuid põhjapool tundus isuäratavam.

1. variant
4 dl hirsihelbeid
1 dl gluteenivaba kaerajahu
2 spl linaseemnejahu + 4 spl vett
1,25 dl  palmisuhkrut
1,5 spl kakaopulbrit
1,5 tl küpsetuspulbrit
5 dl ilma suhkruta õunamoosi (ise keedetud valgetest klaaridest) - võib asendada poe õunakastmega, siis vähendada vajadusel suhkru kogust.
2 dl külmutatud kirsse külmunult

Õunamoosi keetmiseks koorisin ja puhastasin valged klaarid, tükeldasin suurteks kuubikuteks, panin vähese veega keema, nii et vesi kattis  0,5-1 cm ulatuses potipõhja. Keetsin pehmeks, püreestasin veel ka saumikseriga, lasin jahtuda.
Taigna tegemiseks panin köögikombaini hirsihelbed, purustasin need peeneks, siis lisasin kaerajahu, küpsetuspulbri, kakaopulbri ja veega segatud linaseemnejahu ning õunamoosi, töötlesin ühtlaseks massiks. Kirsid segasin külmunult lusikaga taigna hulka.  Mitte üles sulatada, lähevad muidu liiga vesiseks! Kuna ei saa täielikult välistada, et ühtki kivi pole kirssidesse jäänud, siis kunagi ei pane ma kirsse köögikombaini.
Jaotasin taigna muffini pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse, küpsetasin  15 minutit 200kraadise ahju keskmises osas.

Mulle meeldisid need muffinid, kuigi nad pole konsistentsilt üldse muffini moodi. Nad ei olnud ei kuivad ega nätsked, olid pigem kõvemapoolsed, natuke nagu paksude präänikute moodi. Olid tugevad, mingit ohtu, et pudiseks või vajuks laiali, ei olnud. Palmisuhkur, kakao ja õunamoos andsid kokku huvitava ja hea maiste. Olid sama head nii soojalt kui ka külmalt. Külmkapis seisnult olid järgmisel päeval veidi kõvemad, kuid konsistents oli sama, ei muutunud kuivaks.

Neid muffineid oli peaagu võimatu pabervormidest kätte saada. Noa või lusika abil saab need pabervormist välja lõigata, põhjakiht jäi täielikult paberi külge kinni. Pealt olid kõvad ja konarlikud, aga põhja alt olid pehmed.

II variant:
2 dl hirsihelbeid
2 dl riisihelbeid (riisijahu ei olnud kodus)
1,5 spl kerge kuhjaga kakaopulbrit
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl suhkruta õunamoosi
1,5 dl datlipüreed (1 pk (150 g) kuivatatud datleid + 0,75 dl vett leotamiseks)
3 spl õli (rapsi)
1,5 dl külmutatud kirsse

Datlipüree tegemiseks pesin iga kuivatatud datli ühekaupa, samal ajal katsudes, et üheski kivi sees pole. Surusin tihedalt mõõdukannu, kuhu olin enne pannud 0,75 dl vett, jätsin ligunema. Vähemalt tund võiks leotada, siis tuleb püreestades ühtlasem püree, ei jää tükke. Mina panin hommikul külmkappi ligunema ja õhtul tegin saumikseriga püreeks.
Õunamoosi keetmisest kirjutasin esimese muffini variandi juures.
Taigna tegemiseks panin köögikombaini hirsihelbed ja riisihelbed, purustasin need peeneks, siis lisasin küpsetuspulbri, kakaopulbri, õunamoosi, datlipüree ja õli, töötlesin ühtlaseks massiks. Kirsid segasin lusikaga taigna hulka.
Jaotasin taigna muffini pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse, küpsetasin  15 minutit 200kraadise ahju keskmises osas.

Sama lugu, nagu esimestega, pealt kõvad ja mitte eriti ilusad, paberi ära saamine ilma abivahendita võimatu, põhjakiht jäi jällegi paberi külge, kuigi nende muffinite külgi oli paberi küljest veidi lihtsam lahti saada. 

Esimeste maitse meeldis mulle rohkem. Konsistentsilt olid sarnasemad muffinile kui esimene variant, kuid teisel päeval olid natuke kuivad. Need muffinid püsisid ka koos, kuigi neile muna asemel linaseemnejahu ei pannud, olid veidi õrnemad kui esimene variant.

Aus olles tegin ma samal päeval ka kolmanda variandi, kuid see ei kanantanud üldse kriitikat ja siia lehele see ei jõua.

Jätkan kunagi täiusliku muffini otsingut, kuigi esimest võiks kindlasti uuesti teha, aga võib-olla teeks seda siis hoopis koogivormis.

Köögiviljakotletid tatra- või kaerajahuga

Ilma muna ja gluteenita taimsed kotletid.

Püsisid ilusti koos, olid tugevad, valmisid väga kiiresti.

Ülemisel pildil tehtud tatrajahuga, teisel pildil kaerajahuga.

Tegin kaks katsetust:

1. variant

1 pk (400g) külmutatud segu Maahärra pühapäevapada (koostises porgand, roheline uba, lillkapsas, brüsseli kapsas, nuikapsas, seller, porrulauk)

1 dl toortatrajahu

soola maitse järgi (panin 1,5 tl)

2. variant
1 pk (400 g) külmutatud segu - panin kokku erinevad poolikud pakid, kus oli brokolit, lillkapsast, porgandeid, herneid, oakaunu, rooskapsaid.
1 dl gluteenivaba kaerajahu
soola

Tegevuskäik mõlemal variandil sama.

Aurutasin külmunud köögiviljasegu potis aurutusrestil kuni ei olnud enam külmunud, aga köögiviljad olid veel külmad, siis purustasin nad köögikombainis, lisasin jahu ja soola, töötlesin ühtlaseks.

Vormisin käte vahel väikesteks kotlettideks, 

praadisin õlisel pliidipannil mõlemalt poolt pruuniks.

 

Kapsarullid (ilma lihata)

Ilma lihata kapsarullid

Ma ei taha öelda, et selline rohkelt kuumtöödeldud toit tervislik oleks, aga nostalgia mõttes ja lastele tavalisi hakklihaga kapsarulle tehas, tegin endale ja mehele lihavaba variandi. Ämm imestas, mis selles küll nii lihamaitset meenutab, ise jäin ka tulemusega rahule, kuigi oleksin võinud täidist veelgi julgemalt maitsestada.

1 kapsas

Täidis:
1 suur kabatšokk - riivitult, purustatult kuivaks pigistatult 6 dl tihedalt kokku surutud massi. (Sama kogus riivitud massi saab tegelikult ka 2 väiksest koorega noorest suvikõrvitsast)
1 baklažaan - riivitult, purustatult, kuivaks pigistatult 1,5 dl
3 dl keedetud pruuni riisi
1 spl linaseemnejahu + 2,5 spl vett (aitab massi koos hoida ja annab pruunikat värvi)
1 sibul
soola
musta peenpipart
paprikapulbrit (oleks võinud panna hoopis erksamat grillmaitseainet)

Kapsarullide tegemiseks on hea kasutada suurt kapsast, lehed peaksid olema terved. Kapsa juurikas lõigatakse võimalikult sügavalt kapsa seest välja nii, et kapsa peasse sisse ei lõikaks, aga samas peab olema lõigatud nii, et lehed ei oleks juurikaosa küljes kinni, vaid tuleksid peale keetmist kapsa küljest kergesti lahti. Kapsas pannakse suurde potti keema kuni lehed muutuvad pehmeks.

















Kui pealmised lehed tunduvad juba nii pehmed, et neid saab kokku keerata ilma, et nad katki murduksid, võib need kahvli või millegi muu abil ettevaatlikult kapsa küljest lahti võtta, et lehti katki ei teeks.















 Liiga pehmeks ei tohi ka keeta, siis lähevad lehed katki. Lehed, mis veel pehmed ei ole, jätta keema. Kui pealmised lehed on ära võetud, võib sisemisi lehti nii palju kui nad lahti tulevad kapsa pea küljest lahti võtta ja potti jätta koos kapsaga keema, siis lähevad need kiiremini pehmeks.

Kapsalehtede küljest lõigata jämedaid rootsusid õhemaks, et oleks parem rulli keerata.


Täidise tegemiseks
eemaldasin kabatšokil koore ja pehme seemnetega sisu, tugeva osa riivisin köögikombainis peene riiviga, pigistasin peotäite kaupa vedelikust kuivaks. Siis panin selle riivitud kuiva segu köögikombaini, purustasin peeneks ja taaskord pigistasin kuivaks. Lõpptulemusena sain sellest suurest mitmekilosest kabatšokist 6 dl kuiva massi.
Riivisin ka baklažaani peene riiviga köögikombainis. Koor oli nii kõva, et ei kannatanud üldse riivida, jäi tervelt riivi ja köögikombainikaane vahele, targem oleks olnud enne ära koorida. Purustasin riivitud massi ja pigistasin peotäite kaupa kuivaks. Hakitud sibula praadisin õlisel pannil läbi.
Keedetud riisi purustasin köögikombainis peeneks, lisasin kuiva kabatšoki ja -suvikõrvitsamassi, veega segatud linaseemnejahu, praetud sibula, soola, maitseaine, töötlesin köögikombainis ühtlaseks massiks.

Ma olen enne kapsalehtede täitmist lehed komplektidesse valmis pannud (väiksem või kaks väiksemat suurema sees). Katkisi lehti saab väga edukalt paigata teise lehe peale ja nii neid ära kasutada.
Pildil näha nii kohe täitmist ootav lehtede komplekt, ootel olevad 2 komplekti ja valmis rullid.

 

Tõstsin kapsalehtedele väikese kuhja täidist ja keerasin otstest kinniseks rulliks. Mul on pildil üsna väiksed kapsalehed, palju mugavam on seda teha suuremate lehtedega.

Ahjupanni katsin küpsetuspaberiga, määrisin selle õliga, ladusin kapsarullid pannile, veeretasin enne kapsarulli seal pannil õli sees läbi, et pealt ka õliga koos oleks. Küpsetasin  200kraadise ahju keskmises osas. Vahepeal keerasin mitu korda külge, nii et igalt poolt ilus pruunikas küpseks.
Ei kasutanud tilkagi vett! Minu ema ja vanaema on alati nii teinud ja tulevad väga head ja kapsas jääb pehme.

Järgi jäänud kapsarulle on hea viiludeks lõigatult ka leivaga süüa, mina sõin siis riisileibadega.

Kartuli-riisijahutaignast porgandirullid

Gluteenivaba, munavaba, piimavaba

Selle katsetuse tulemus tegi mind väga rõõmsaks. Mõtlesin juba paar nädalat, kas on võimalik teha gluteenivaba rullitav tainas ja siin see nüüd on. Tainas tuli mõnus, elastne, hästi pehme. Küpsenult püsis kenasti koos.
See on minu alternatiiv lehttaigna-porgandirullidele, mida teistele küpsetasin.

Tainas:
3 tervet keedetud kartulit (6 poolikut), riivitult ja tihedalt kokku surutult tuli 3 dl
2 dl riisijahu
4 spl õli (rapsi)
1 spl kartulitärklist
0,5 dl vett
soola

Porganditäidis: 
Lõikasin kooritud toored porgandid keskmise jämedusega viiludeks, lisasin potti vett nii, et porgandid olid kaetud, keetsin pehmeks, kurnasin, lasin veidi jahtuda, purustasin köögikombainis.
Maitsestasin purustatud porgandid soola ja pipraga, lisasin õlisel pannil praetud sibulatükikesed.


Taigna tegemiseks riivisin keedetud kartulid köögikombaini riiviga, siis asendasin köögikombainis riivi noaga ja lisasin kartulimassile riisijahu, tärklise, soola, õli ja vee. Lasin köögikombainil seda massi töödelda kuni moodustas ühe suure taignapalli.
Rullisin taigna igaks juhuks kahe küpsetuspaberi vahel suureks tükiks. Katsin porganditäidisega, keerasin rulli küpsetuspaberi abil. Lõikasin väikesteks juppideks.
Sellest taignakogusest tuli vähemalt 40 rullikest.

Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas. Küpsemisaega ei jälginud kahjuks. See tainas jäi ka küpsenult heledaks.

Kaera- ja riisijahust porgandirull

Gluteenivaba, munavaba, piimavaba.
Proovisin teha gluteenivaba rullitavat tainast ja kuidagimoodi see õnnestus.

Tainas:
2 dl gluteenivabu kaerahelbeid
1 dl riisijahu
3 spl porgandipiruka täidist
soola

Porganditäidis: 
Lõikasin kooritud toored porgandid keskmise jämedusega viiludeks, lisasin potti vett nii, et porgandid olid kaetud, keetsin pehmeks, kurnasin, lasin veidi jahtuda, purustasin köögikombainis.
Maitsestasin purustatud porgandid soola ja pipraga, lisasin õlisel pannil praetud sibulatükikesed.

Tainas:
Purustasin kaerahelbed köögikombainis, lisasin riisijahu ja porganditäidise, töötlesin ühtlaseks massiks.
Sain tugeva tiheda massi. Asetasin taigna küpsetuspaberile, katsin selle omakorda küpsetuspaberiga ja siis rullsiin läbi küpsetuspaberi.
Katsin taigna porganditäidisega, keerasin küpsetuspaberi abil rulli.

(Pildil näha ka kartuli-riisijahust porgandirullid)

Küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200kraadise ahju keskmsies osas. Küpsemisaega kahjuks ei tea. Enne serveerimist lõikasin juppideks. Seda ei olnud väga kerge teha, sest rull oli kõvemat sorti ja just alumine osa kippus lõikamisel murduma mitte lõikekohast, vaid kuskilt mujalt.

Sellist tainast võiks kasutada hoopis pirukapõhjaks ja eriti hästi sobiks väikeste vormipirukate põhjaks.

Kartuli-köögiviljapätsid

Ilma munata, piimata, gluteenita.

Järjekordne katsetus. Püsisid koos, sai pannil ümber keerata, aga olid üsna õrnakoelised ja pehmed. Maitselt minu arvates väga head ja värvilt ka kaunid kuldsed.

5 dl tükeldatud keedetud kartuleid

400 g pakk külmutatud köögiviljasegu Hortex VIP MIX (rohelised oakaunad, paprika, brokoli, suhkrumaisi tõlvikud)

1 sibul

soola

Lõikasin keedetud kartulid mõõdukannu panekuks natuke väiksemaks, et kogust parem mõõta oleks, seejärel riivisin läbi köögikombaini jämeda riivi.

Külmutatud köögiviljasegu aurutasin aurutusrestil kuni polnud enam külmunud, siis purustasin köögikombainis peeneks.

Sibula hakksiin peeneks, praadisin vähese õliga pannil kergelt läbi.

Segasin kõik omavahel, lisasin soola.

Ahjupannile õliga määritud küpsetuspaberile pannes tulid üsna kõrged pätsikesed, kuid küpsedes muutusid rohkem pannkookideks.  Keerasin noa abil teise külje, pannilabidas oli liiga paks nende õrnade küpsetiste jaoks. 

Kes soovib, võib 1 spl tärklist lisada.